Nagu lähedase surm, nii võib ka lahutus või kooselu lõppemine põhjustada leinareaktsioone - seda nii lahutanutele kui nende lastele. Need reaktsioonid võivad olla paljus sarnased abikaasa/elukaaslase surmale järgneva leinaga (loe: Abikaasa/elukaaslase lein, Lapse lein).

Lahutusjärgsed tunded võivad olla väga vastuolulised. Lahutanu võib tunda üheaegselt kergendust probleemse suhte lõppemise tõttu ja harjumusest tulenevat igatsust vanade suhtemustrite järgi. Kaasneda võib ka hirm, et ei leita enam kunagi uut partnerit, kes oles sama hea või ilus (James, Friedman).

Lahutus ise ei lahenda emotsionaalseid küsimusi. Nagu leinatöö lähedase surma järel, nii on vajalik ka selginemis- ja kohanemistöö lahutuse järel. Kui lahutanud oma emotsionaalseid küsimusi ei lahenda, on tõenäosus ka uue partneriga lahutuseni jõuda suurem. Läbimata lein võib mõjutada inimese käitumist ja tundeid kogu elu - uute suhete sõlmimine ja hoidmine võib olla raskem ning korratakse samu käitumismustreid. Lahutanu võib tunda soovi vältida uuesti haiget saamist. Selline äärmuslik enesekaitse vähendab inimese avatust, usaldavust ja hoolivust ning tekitab probleeme uutes suhetes (James, Friedman).

Loe lisaks: Keerberg, Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele.

Lein on normaalne ja loomulik reaktsioon kaotusele, millega kaasnevad muutused elukorralduses ja käitumismustrites. Nii võivad leinareaktisoone põhjustada ka teised kaotused: lemmiklooma surm, laste iseseisvumine, pensionile minek, usalduse kaotus (vägivald, väärkohtlemine), majandusliku olukorra muutus (töökaotus), elukoha või kooli vahetamine, sõltuvuse lõpetamine, tervisemuutused (võimekuse kaotus, halvatus) jne (James, Friedman). Nagu lähedase inimese surma puhul on ka siin leinareaktsioonide avaldumine individuaalselt erinev.

Mida võiks teada uuest pärimisseadusest? 

1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud pärimisseaduse kohaselt on kuni 2009. aastani kehtinud aktiivne pärandi vastuvõtusüsteem asendatud loobumissüsteemiga.

•    See tähendab järgmist: kui isik, kellel on õigus saada pärijaks, ei tee seaduses sätestatud aja jooksul notari juures pärandist loobumise avaldust, on ta pärandi vastu võtnud ning muutunud pärijaks. Seega ei pea pärijaks saamiseks enam esitama avaldust pärandi vastuvõtmiseks.

•    Kuid juhul kui pärija ei soovi pärandit vastu võtta, tuleb notarile esitada avaldus pärandist loobumiseks. Samuti tuleb pöörduda notari juurde registris olevate asjade ümberregistreerimiseks ja pärandaja raha pangaarvelt võtmiseks.

Pärimisvõime ja pärimiskõlbmatus

•    Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. Pärija võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal pärimisvõimeliseks, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist.

•    Pärimiskõlbmatu on isik, kes: tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha; tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust; sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama; tahtlikult ja õigus­vastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu; võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa.

•    Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigu­sed ära võtnud. Kui pärija on pärimiskõlbmatu, pärib see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärimiskõlbmatu isik oleks surnud enne pärandi avanemist.

Notariaalne ja kodune testament

•    Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.

•    Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt. Testaator võib teha notariaalse testamendi ka sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament.

•    Notar koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Testaator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar.

•    Testaator võib teha ka koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.

•    Testaator võib teha ka koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina.

•    Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Testaator võib kodust testamenti hoida ise või anda selle hoidmiseks teisele isikule. Saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile.

Pärija õigused ja kohustused

•    Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärand­vara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

•    Pärija kannab pärandaja matusekulud, arvestades tavasid ja pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus määrata, kes tema matuse kulud kannab.

•    Pärandaja perekonnaliikmetel, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist, on õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamist.

Allikas: pärimisseadus, Claudius õigusbüroo

Tahad viia lilli mõne sugulase või vana sõbra hauale. Aga ei mäleta enam kuhu ta maetud on? Tänapäevaste kaardirakenduste hulka on astunud jõulisemalt ka kalmistute plaanid, ja haudade ülesleidmise võimalus. Kui sa elad Tallinnas, või nüüd juba kolmekümnes eri kohas üle Eesti, piisab sul vaid nime sisestamisest ja võid eksimatult õigele kohale sammuda.

Haudade andmebaas paikneb siin: kalmistud.ee.

Suurematest linnadest pole oma haudade kaardistamisega valmis saanud Tartu, Pärnu ega Viljandi. Narva puhul oleks seda isegi liig loota. Kuid küllap varsti jõutakse ka nendega ühele poole.

Kui vaid igaühel ühel oleks ka hauakivi, mida leida. Sellise püstitamine on ju olnud üsna kallis tegevus. Näiteks varasematel aegadel on olnud kombeks matta inimesi ka puidust ristide alla, ja nendest pole enam mingit jälge, või siis on metallivargad ka rauast risti ära varastanud. Ristirüüsted Eestimaa surnuaedadel pole kahjuks tänaseni lõppenud.

Probleemiks on ka jätkuvalt see, et mõned eelmised võimud pole just kadunute mälestusele erilist au osutanud. Surnuaedades ei olegi tihtilugu enam alles dokumentatsiooni, ei sellest, kellele kunagi hauaplatse müüdud on, ega sellest kuhu keegi maeti, Tallinnas algab hämar maa pihta kohati neljakümnendatel, Pärnus näiteks kaugemal kui 1973. aastal. Iidsetest küla- või kirikukalmistutest ei tasu isegi rääkida.

Kaugemast ajast võid olla enamvähem kindel vaid nimetule hauale. Sest mingil ajal mingid võimud arvasid, et inimestele pole surnuid mäletada vaja. Surnuaedadele kavandati lausa automagistraale. Ja siis muidugi need nõukogudeaegsed buldooserid ja laupäevakud, millega hävitati täielikult kultuuripärand Tallinnas Kopli ja Kalamaja kalmistutel.

Keskaegne Tallinna St. Barbara kalmistu on tänaseks täitunud juba kõrghoonetega, näiteks endisel katoliiklaste kalmistul on leitav vaid kaks hauatähist - üks oli liiga suurest maakivist, et seda oleks olnud võimalik hävitada, teine on püstitatud uuemal ajal holokaustiohvritele.

Kuid eestlane juba on traditsiooniliselt austanud esivanemaid, ka neid, kes igavesele unele suikunud. Ja tahab neid hiljemgi meeles pidada.

Surma registreerimine

Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatõend ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral  hoolt juba matusebüroo.

Kes saab surma registreerida?

  • abikaasa
  • sugulane
  • hõimlane
  • lahkunuga koos elanud isik
  • tervishoiuteenust osutanud asutuse juht
  • politseiametnik
  • muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta.

Surma registreerimiseks tuleb esitada isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates seitsme päeva jooksul perekonnaseisuasutusele avaldus. Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses.

Surma registreerivad perekonnaseisuasutused:

  • maakonnakeskuses maavalitsus
  • kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus
  • Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet.

Kui linna või valla territooriumil asub maavalitsus, registreerib surma maavalitsus.

Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse laekumist. Surma registreerimiseks esitatakse:

  • arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • surnu isikut tõendav dokument
  • avaldaja pass või ID-kaart.

Surma registreerimisel koostatakse surmakanne ja väljastatakse soovi korral surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on riigilõivuvaba. Surnult sündinud lapse surma tõendab arstlik surmateatis.

Välisriigis registreeritud surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarametnikule välisriigis.

1. juulist 2009 eraisikutele enam riigi poolt matusetoetust ei maksta. Mõningad kohalikud omavalitsused aga toetavad abivajajaid omapoolse toetusega.

Matta ei tohi enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud ehk matmine toimub surmatõendi (mitte arstliku) alusel.
Surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

Matused

Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel erineval moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel:

  • kirstumatus
  • urnimatus.

Matused jagunevad kaheks: usutavadekohased ja ilmalikud matused. Usutavadekohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul.
Ilmalike matuste erinevus usutavadekohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased kirstumatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv.

 

Lein nõuab vaikset aega ja ruumi meie elus.
Surnuaias või matusel inimesed sageli ei tea, mida öelda, Internetis suudetakse end kergemini avada ja lein välja elada.

Armastatud inimese mälestusleht annab võimaluse jagada kauneid meenutusi. Mälestuslehekülje võib koostada aja jooksul.Alustada võib esialgsete mõtete ja tunnetega, pikkamisi võib lisada mälestusi,fotosid ja videoid.

Mälestusportaal remember.ee on suurepärane võimalus säilitada tulevastele põlvedele, sugulastele ja sõpradele mälestusi kallist sugulasest või sõbrast.

Mälestusportaalis saate:

* luua unikaalse mälestuslehe armastatud lahkunule
* kirjutada tema elulugu
* meenutada ühiseid kauneid mäletusi
* lisada kaastundeavaldusi
* süüdata mälestuseks küünlaid
* lisada fotosid ja videoid

Iga elu väärib meelespidamist. Tasuta memoriaal koosneb piiramatus koguses tekstist, meenutuste ja kaastunde leheküljest, fotoalbumist, videote lisamisest, mälestuste kirjutamisest ja võimalusest teksti igal ajal täiendada (max 2Mb)

Mälestuslehekülg vastavalt kliendi soovidele

Sisaldab kõiki võimalusi, et luua unikaalne ja isikupärane mälestuslehekülg meie leinaportaalis. Erikujunduse loomise eest on ühekordne tasu.
Vastavalt kliendi soovile pakume järgmisi lisavõimalusi (max 50Kb):
1. Teie soovidele vastav kujundus, loodud ainult teie armastatud inimese jaoks;
2. Vajaduse korral fotode skanneerimine ja lisamine;
3. Teksti toimetamine parema sõnastuse huvides;

Võta ühendust See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tea, et….
Leidub palju kaasaleinajaid, kui me nad vaid endale lähedale laseme ja vahest just seal, kus me end sageli kõige üksildasemana tunneme, polegi me nii mahajäetud

Surma ei saa vältida. Surm on ainuke kindel asi, mis meiega juhtub ja iga päev toob selle meile lähemale.