Armumine on paarisuhte ja pere loomise algus. Nii nagu lapse surmagi puhul rabab leinajat armastatu surma ebaloomulikkus normaalses elutsüklis - see on elu loomuliku järgnevuse katkestamine, mida leinaja tajub tihti ebaõiglasena (Miks pidi see juhtuma just nüüd?).

Armunu leinas võivad esineda kõik tavalisemad leinareaktsioonid ja ka abikaasa/elukaaslase leina iseärasused. Kuid lisaks sellele kaasnevad suhte alguses kogetud kaotusega veel muudki eripärad.

Sõltuvalt suhetest armunute ja nende perliikmete ning sõprade vahel, võib värskelt armunu oma leinas tunda end tõrjutuna ja üksi - pereliikmete ja lähedaste sõprade lein võib mõjuda armunu leina alaväärtustavalt (Kas minul on vähem põhjust/õigust leinata, kui olime nii lühikest aega tuttavad?). Kaasneda võivad ka küsimused, kas armunu on lisatud matusekülaliste nimekirja, kes ja kuidas armunut kaaslase surmast teavitab ja kuidas teised lähedased armunusse suhtuvad.
Püüd lohutada armunut sõnadega: Te polnud veel teineteisega harjuda jõudnud / ei olnud veel väikeseid lapsi / on lihtsam alustada uuesti, ei ole abistav. Leinasid ei peaks ka omavahel võrdlema (Ma tean, mida sa tunned, või Temal on veel raskem) - iga lein on ainulaadne segu erinevatest tunnetest, mis on iseloomulik just sellele suhtele lahkunu ja leinaja vahel.

Perekeskus pakub pere- ja paarinõustamist, hingehoidu ja tuge erinevate murede puhul.

EELK Perekeskus avati Tallinnas 10. jaanuaril 2014. Meie poole võib pöörduda kui: Sul on paarisuhte mure; Sul on raske toime tulla petmise või armukadedusega; kaalud lahutust või püüad lahutusest toibuda; Su laps käitub halvasti, tal on lasteaias või koolis probleeme; Sa koged valusalt kaotusvalu, leina;  Sul on keerulised suhted oma vanematega; Sinu pereliige on haige või […]

Telefon: 5688 5207 või 569 1506

Aadress: Lastekodu 6a, 10113 Tallinn

Hoovi peal on helekollane maja, mille Lastekodu tänava poolse ukse taga tuleb meie logoga uksekella helistada. Siis tuleme teile vastu. Ruumid ise asuvad soklikorrusel. Maja küljel on mõned tasuta parkimiskohad. Kui need on hõivatud, siis tuleb parkimisel arvestada, et tegemist on kesklinna tasulise parkimise tsooniga.

Koos abikaasa/elukaaslase surmaga muutub perekonna senine toimimine ja suhted pereliikmete vahel. Kaasneb ka identiteedimuutus - abikaasa/elukaaslase identiteedist saab lese või üksikvanema identiteet (Erjanti).

Nagu lapse surma, nii tajutakse ka abikaasa/elukaaslase surma varases eas elu loomuliku järgnevuse katkestamisena - pere loomine on alles ees või lapsed alles väikesed. Selline kaotus tekitab küsimusi elu ja surma mõtte kohta - Miks meie? Miks nüüd? Jumal? Saatus? Juhus? Vanemas eas võib abikaasa/elukaaslase surmaga kaasneda leinas ka hirm üksinduse ees.

Abikaasa/elukaaslase surmaga kaasneb ühiste tulevikuplaanide kadumine. Leinajad võivad tihti täielikult loobuda tulevikku suunatud mõtetest. Samas võib lähedase surmaga kaasneda pidev kujutlemine, milline oleks tulevik siis, kui lähedane oleks ellu jäänud (Erjanti).

Abikaasa/elukaaslase kaotanud inimesi võivad teised näha kui potentsiaalseid perekonnalõhkujaid. Leinajale võidakse teha ka kohatuid ettepanekuid, eeldades, et üksinda elamine on raske. Suhtumine üksikvanemasse võib olla väga erinev. Samas võib muutuda ka leinaja enda sotsiaalne käitumine - teiste inimeste nägemine koos nende lähedastega on raske ja see võib leinaja viia seltskonnast eemaletõmbumiseni. Eriti rasked võivad leinaja jaoks olla pühad ja tähtpäevad, mis on keskendunud paaridele ja peredele (Erjanti; Rando). Nii muutuvad leinajale keerulisemaks sotsiaalsed suhted.

Muutuda võivad ka leinava üksikvanema peresisesed suhted - lastelt, eriti vanematelt lastelt, hakatakse nõudma rohkem ja pannakse neile lisakohustusi kodustes töödes (Erjanti).

Lähedase inimese surma järel muutub igapäevaelu mitmel viisil - kaob senine ühine tegevus ja harjumuspärane tugi, samas võivad inimesed avastada enda jaoks uued huvid või pöörduda tagasi vanade harjumuste juurde, millest kooselu ajal loobuti (Erjanti; Kast).

Kui leinaja oli lahkunust majanduslikult sõltuv või tunneb üksikvanemana muret laste kasvatamise pärast, siis võib materiaalne mure tuleviku pärast lisada leina veel süütunnet (Erjanti; Kast).

Abikaasa/elukaaslase leinas võivad esineda lisaks kõik tavalisemad leinareaktsioonid.

Tavalisemad leinareaktsioonid:

Shokk surmateate saamise järel - inimene ei saa veel juhtunust aru ning võib püüda seda teadmist eitada või teemat vältida. Selline enesekaitse laseb kaotuse tõelisust vähehaaval teadvustada. Shokiga kaasneb sageli segadus, hullumeelsuse tunne ja tuimus, samas võib esineda ka vihahooge ja hüsteeriat (Kübler-Ross; Rando).

Vihane kurbus on leinajate endi kirjeldus ajast, mil lein on kõige tugevam. Sel ajal on kaotus teadvustatud ja esile kerkivad väga teravad ja vastuolulised tunded, mis võivad vahelduda väga kiiresti (Rando). Lisaks negatiivsetele tunnetele võivad leinajad tunda ka rõõmu ja tänutunnet, et suhe lahkunuga olemas oli (Kübler-Ross; Kast).

 

Süütundel võib olla palju erinevaid põhjuseid, mis sõltuvad leinaja ja lahkunu suhtest ja inimese maagilisest mõtlemisest. Leinaja võib uskuda, et tema sõnad, mõtted või teod on lähedase surma põhjuseks. Süütunne on suurem, kui surnu ja leinaja vahel oli rohkem arusaamatusi ja probleeme, ning sel juhul kestab ka lein kauem; mida paremad olid lahkunu ja leinaja vahelised suhted, seda vähem on süütunnet ja seda rutem läbitakse lein (Kübler-Ross; Kast).

On siiski oluline rõhutada, et viha ja süütunne on seotud leinaja ja lahkunu vahelise suhtega või surma puudutavate asjaoludega, mis on iga kaotuse puhul erinevad. Süütunnet aetakse ka tihti segi kahetsusega, et midagi oleks võinud lahkunu eluajal teisiti olla (James, Friedman).

Igatsusega kaasneb kurbus, tühjuse tunne ja äng. Leinaja mõtted on ülihõivatud lahkunuga - see kujutab endast nii soovi juhtunut olematuks teha kui ka intensiivset leinatööd juhtunuga leppimise suunas (Kübler-Ross; Rando).

Depressioon ja meeleheide on oluliste kaotuste puhul tavalised. Inimene võib lõpetada enese eest hoolitsemise, hakata käituma enesehävituslikult või mõtelda isegi enesetapule. Depressioonis tunneb inimene soovimatust tegutseda, tühjusetunnet ja hirmu kaotada kontrolli oma elu üle. Leinadepressiooni on oluline vaadelda eraldi haiguslikust depressioonist (Kübler-Ross, Rando).

 

Surnu otsimine ja rituaalid võivad aidata mõista kaotuse reaalsust. Leinajad võivad uidata lahkunuga seotud paikades või sooritada rituaale nagu surnule laua katmine ja küünalde süütamine (Rando; Erjanti).

 

 

 

Leina atakk on leina äkiline ja intensiivne esiletõus, mis juhtub ootamatult ning võib jätta inimese ilma enesekontrollita. Leina ataki tulemusel võib inimene sattuda ka eluohtlikesse olukordadesse (n autoavarii) (Rando; Erjanti).

 

 

 

Lähedase surmaga seotud kinnisideed ja fantaasiad on seotud surnu otsimisega ja ilmnevad eriti just ootamatu surma puhul. Leinaja võib mõtelda: Ma võin ta veel leida, ta polegi tegelikult surnud (Kast). Leinaja võib klammerduda ka mõne kujutluse külge, mis võimaldab tal juhtunut paremini mõista (Rando).

 

 

 

Surma mõtte otsimine on leina oluline osa. Enda jaoks surma mõtte ja põhjuse leidmine võib aidata juhtunuga leppida. Teised ei pruugi rahuldavat põhjust kunagi leida ning tunnevad tihti kroonilist viha nii religiooni, autoriteedi kui ka elu enda vastu (Kübler-Ross; Rando).

 

 

 

Surnuga samastumine aitab säilitada lähedustunnet lahkunuga. Leinaja võib keskenduda lahkunu tegevustele või võtta üle tema elustiili. Psühholoogi või psühhiaatri poole pöördumiseks on põhjust alles siis, kui samastumine võtab äärmusliku vormi - näiteks hakkavad leinajal ilmnema lahkunu surmaeelse haiguse sümptomid (Kübler-Ross; Kast; Rando).

 

 

Füüsilised tervisehäired, mis leinaga kaasneda võivad, on enamasti toitumis- ja seedimishäired, unehäired, nõrkus- ja raskustunne, nöörimine kurgus, südame rütmihaired, närvilisus ja pinge, seksuaalsuse tõus või langus, hingamishäired ja valud rinnus või kogu kehas (Kübler-Ross; Rando; Erjanti).

Me kõik soovime oma armsatele inimestele head. Kuid meie praeguses ühiskonnas oleme pahatihti harjunud ''heana'' nägema vaid näilist negatiivsete tunnete või nende väljendamise puudumist. Nii võib ka lohutamisest saada karuteene, mis veenab inimest oma leinaga mitte tegelema.Lohutamine on hea, kui selle kaudu antakse leinajale lootust, et valu väheneb ja ühel päeval on jälle võimalik elust rõõmu tunda. Lohutamine on hea, kui sellega anda leinajale mõista, et ta pole oma mures üksinda, et ollakse ta kõrval ja valmis teda kuulama. Lohutamine on halb, kui see eksitab leinajat tema ehtsate tunnete juurest eemale. Uskumus, et raskete tunnetega toimetulekuks on õige viis neid ignoreerida oma mõtteid kõrvale juhtides, ei võimalda leinatööd läbida ja lahkunuga hüvasti jätta. Tulemuseks on lukku jäänud lein, mille teadvustamata jätmisest tulenevad hirmud ja ärevus võivad häirida inimese edasist elu ja suhteid. Eriti lastel võivad läbitöötamata tunded ilmneda ka unehäiretes ja hirmuunenägudes.Mida tuleks tähele panna:

Anna mõista, et kõik leinaja tunded on aktsepteeritavad - ära mõista hukka ka viha, vaid püüa koos leinajaga aru saada, kust viha alguse saab. Viha aktsepteerimine ei tähenda seda, et viha väljendamine viisil, mis teisi kahjustab, oleks lubatud. Viha aktsepteerimine tähendab püüdu mõista tundesegadust, mis tuleneb surnu ja leinaja suhetest või suremisviisist. Anna mõista -  erinevad tunded on lubatud ja ei põhjusta hukkamõistu.(Enese)süüdistused väljendavad enamasti tegelikult soovi, et midagi oleks võinud olla paremini või teisiti. Parimaks abiks on siin ära kuulamine. Selliste kahetsuste teadvustamine ja läbitöötamine on leinaja jaoks oma emotsionaalsete küsimuste lahendamine ja selgusele jõudmine suhtes surnuga. Ära vaidle leinajale vastu, vaid anna lootust, et selle töö läbimine võimaldab ühel päeval surnut meenutada neist kahetsustest vabana.Järgmised levinud ''lohutused'' ei ole abiks sisulisel tegelemisel leinaga:

''Ole tänulik, et sul on veel üks laps.''
''Elu peab edasi minema.''
''Ta on nüüd paremas paigas.''
''Kõik asjad lõppevad kunagi.''
''Ta elas täisväärtuslikku elu.''
''Sa leiad kellegi teise.''
''Jumal ei anna kellelegi rohkem, kui ta kanda suudab.''
''Ole tänulik, et saite nii kaua koos olla.''
(James, Friedman)
Leinaja leinab just seda inimest, kes on surnud - seda leina ei lahenda fakt, et teine lähedane on elus. Lein ise puudutab fakti, et konkreetne lähedne on surnud. Leinajal on vaja oma emotsionaalsed küsimused surnuga lahendada ja surnuga hüvasti jätta sõltumata sellest, millist elu ta elas, kui kaua koos oldi või kas surnu on nüüd paremas paigas.