Surma registreerimine

Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatõend ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral  hoolt juba matusebüroo.

Kes saab surma registreerida?

  • abikaasa
  • sugulane
  • hõimlane
  • lahkunuga koos elanud isik
  • tervishoiuteenust osutanud asutuse juht
  • politseiametnik
  • muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta.

Surma registreerimiseks tuleb esitada isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates seitsme päeva jooksul perekonnaseisuasutusele avaldus. Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses.

Surma registreerivad perekonnaseisuasutused:

  • maakonnakeskuses maavalitsus
  • kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus
  • Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet.

Kui linna või valla territooriumil asub maavalitsus, registreerib surma maavalitsus.

Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse laekumist. Surma registreerimiseks esitatakse:

  • arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • surnu isikut tõendav dokument
  • avaldaja pass või ID-kaart.

Surma registreerimisel koostatakse surmakanne ja väljastatakse soovi korral surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on riigilõivuvaba. Surnult sündinud lapse surma tõendab arstlik surmateatis.

Välisriigis registreeritud surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarametnikule välisriigis.

1. juulist 2009 eraisikutele enam riigi poolt matusetoetust ei maksta. Mõningad kohalikud omavalitsused aga toetavad abivajajaid omapoolse toetusega.

Matta ei tohi enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud ehk matmine toimub surmatõendi (mitte arstliku) alusel.
Surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

Matused

Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel erineval moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel:

  • kirstumatus
  • urnimatus.

Matused jagunevad kaheks: usutavadekohased ja ilmalikud matused. Usutavadekohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul.
Ilmalike matuste erinevus usutavadekohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased kirstumatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv.