Nagu lähedase surm, nii võib ka lahutus või kooselu lõppemine põhjustada leinareaktsioone - seda nii lahutanutele kui nende lastele. Need reaktsioonid võivad olla paljus sarnased abikaasa/elukaaslase surmale järgneva leinaga (loe: Abikaasa/elukaaslase lein, Lapse lein).

Lahutusjärgsed tunded võivad olla väga vastuolulised. Lahutanu võib tunda üheaegselt kergendust probleemse suhte lõppemise tõttu ja harjumusest tulenevat igatsust vanade suhtemustrite järgi. Kaasneda võib ka hirm, et ei leita enam kunagi uut partnerit, kes oles sama hea või ilus (James, Friedman).

Lahutus ise ei lahenda emotsionaalseid küsimusi. Nagu leinatöö lähedase surma järel, nii on vajalik ka selginemis- ja kohanemistöö lahutuse järel. Kui lahutanud oma emotsionaalseid küsimusi ei lahenda, on tõenäosus ka uue partneriga lahutuseni jõuda suurem. Läbimata lein võib mõjutada inimese käitumist ja tundeid kogu elu - uute suhete sõlmimine ja hoidmine võib olla raskem ning korratakse samu käitumismustreid. Lahutanu võib tunda soovi vältida uuesti haiget saamist. Selline äärmuslik enesekaitse vähendab inimese avatust, usaldavust ja hoolivust ning tekitab probleeme uutes suhetes (James, Friedman).

Loe lisaks: Keerberg, Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele.

Lein on normaalne ja loomulik reaktsioon kaotusele, millega kaasnevad muutused elukorralduses ja käitumismustrites. Nii võivad leinareaktisoone põhjustada ka teised kaotused: lemmiklooma surm, laste iseseisvumine, pensionile minek, usalduse kaotus (vägivald, väärkohtlemine), majandusliku olukorra muutus (töökaotus), elukoha või kooli vahetamine, sõltuvuse lõpetamine, tervisemuutused (võimekuse kaotus, halvatus) jne (James, Friedman). Nagu lähedase inimese surma puhul on ka siin leinareaktsioonide avaldumine individuaalselt erinev.