Me kõik soovime oma armsatele inimestele head. Kuid meie praeguses ühiskonnas oleme pahatihti harjunud ''heana'' nägema vaid näilist negatiivsete tunnete või nende väljendamise puudumist. Nii võib ka lohutamisest saada karuteene, mis veenab inimest oma leinaga mitte tegelema.Lohutamine on hea, kui selle kaudu antakse leinajale lootust, et valu väheneb ja ühel päeval on jälle võimalik elust rõõmu tunda. Lohutamine on hea, kui sellega anda leinajale mõista, et ta pole oma mures üksinda, et ollakse ta kõrval ja valmis teda kuulama. Lohutamine on halb, kui see eksitab leinajat tema ehtsate tunnete juurest eemale. Uskumus, et raskete tunnetega toimetulekuks on õige viis neid ignoreerida oma mõtteid kõrvale juhtides, ei võimalda leinatööd läbida ja lahkunuga hüvasti jätta. Tulemuseks on lukku jäänud lein, mille teadvustamata jätmisest tulenevad hirmud ja ärevus võivad häirida inimese edasist elu ja suhteid. Eriti lastel võivad läbitöötamata tunded ilmneda ka unehäiretes ja hirmuunenägudes.Mida tuleks tähele panna:

Anna mõista, et kõik leinaja tunded on aktsepteeritavad - ära mõista hukka ka viha, vaid püüa koos leinajaga aru saada, kust viha alguse saab. Viha aktsepteerimine ei tähenda seda, et viha väljendamine viisil, mis teisi kahjustab, oleks lubatud. Viha aktsepteerimine tähendab püüdu mõista tundesegadust, mis tuleneb surnu ja leinaja suhetest või suremisviisist. Anna mõista -  erinevad tunded on lubatud ja ei põhjusta hukkamõistu.(Enese)süüdistused väljendavad enamasti tegelikult soovi, et midagi oleks võinud olla paremini või teisiti. Parimaks abiks on siin ära kuulamine. Selliste kahetsuste teadvustamine ja läbitöötamine on leinaja jaoks oma emotsionaalsete küsimuste lahendamine ja selgusele jõudmine suhtes surnuga. Ära vaidle leinajale vastu, vaid anna lootust, et selle töö läbimine võimaldab ühel päeval surnut meenutada neist kahetsustest vabana.Järgmised levinud ''lohutused'' ei ole abiks sisulisel tegelemisel leinaga:

''Ole tänulik, et sul on veel üks laps.''
''Elu peab edasi minema.''
''Ta on nüüd paremas paigas.''
''Kõik asjad lõppevad kunagi.''
''Ta elas täisväärtuslikku elu.''
''Sa leiad kellegi teise.''
''Jumal ei anna kellelegi rohkem, kui ta kanda suudab.''
''Ole tänulik, et saite nii kaua koos olla.''
(James, Friedman)
Leinaja leinab just seda inimest, kes on surnud - seda leina ei lahenda fakt, et teine lähedane on elus. Lein ise puudutab fakti, et konkreetne lähedne on surnud. Leinajal on vaja oma emotsionaalsed küsimused surnuga lahendada ja surnuga hüvasti jätta sõltumata sellest, millist elu ta elas, kui kaua koos oldi või kas surnu on nüüd paremas paigas.