Kas lapsele rääkida surmast? Jah.

Laps peab õppima 3 asja, et surma mõistest aru saada:

1.       Surm on paratamatu ja universaalne: kõik, mis elus sureb kord; ka head surevad; surm ei vali.

2.       Surm on lõplik ja pöördumatu: ei meie soovimine ega hea käitumine  ei too tagasi surnud inimest.

3.       Surnu ei saa enam midagi tunda: ta ei tunne külma ega valu.

Lapsel on raske toime tulla, kui:

·         Laps tajub täiskasvanu ülitugevaid reaktsioone ja talle ei seletata neid.

·         Lapsele ei seletata eakohaselt ja arusaadavalt juhtunut, vaid ta üritab luua ise pildi põhjustest ja tagajärgedest.

·         Lapsel puudub täiskasvanu, kellega juhtunust rääkida.

 

Kas laps peaks osalema matustel? Jah

Lapsele tuleb seletada, milleks matused on:

·         kui inimene sureb, siis keha maetakse maha. Inimesed kogunevad, et näidata kui tähtis ta neile oli, kuivõrd teda armastati ja igatsema jäädakse

·         jäetakse hüvasti

·         oluline on rõhutada, et surnu ei tunne midagi

·         mis seal hakkab toimuma, kuidas inimesed reageerivad

 

Matuste ettevalmistamisse võib kaasata ka last (lillede valik, joonistus, kiri – mida sa tahaksid talle öelda?)

Lapse seltsis on usaldusväärne ja turvaline täiskasvanu.

Lapsel on hiljem võimalik oma muljeid käsitleda.

 

Soovitused täiskasvanule lapse abistamiseks:

·         räägi lapsega juhtunust, luba ka lapsel rääkida, isegi julgusta last rääkima küsides näiteks „mida sina arvad?“

·         kuula ja aktsepteeri lapse tundeid; õpi taluma vaikust ja pisaraid.

·         Paku lootust, kuid hoidu valu ära võtmast, lapsele tuleb sisendada kindlustunnet.

·         Jätka igapäevast rutiini, see on väga tähtis.

Allikas: Laste ja Noorte Kriisiprogramm