Päranduse lugemine

Pärandiga seoses liigub palju legende. Küll arvatakse, et pärandi sisu pole enne teada, kui selle vastu võtad. Teine teab

jälle rääkida, et kui inimene sureb võlgades, siis on ka pärijad automaatselt võlgades. Nii trööstitu see olukord siiski pole,

kirjutab Laenukool25.09.2017

 

See, kuhu läheb inimene pärast surma, on igaühe enda usu raames lahendada. Küsimusele, mis saab võlast pärast surma, on aga olemas kindel vastus. Tegelikult on võimalusi kadunukese võla haldamiseks mitu. Laenukool keskendub seekord sellele, kuidas peaksid toimima lähedase surma korral. Toome välja erinevad sammud, mida silmas pidada.

1. samm

 

Võta ühendust notari ja pangaga

Vahet ei ole, kas soovid pärandit vastu võtta või mitte, notariga pead nii või teisiti ühendust võtma. Notarite Koja kodulehel on kontaktid toodud asukohtade kaupa. Vali sealt endale sobiv ja kontakteeru temaga kindlasti kolme kuu jooksul.

Antud tähtaja möödudes loetakse sind automaatselt pärijaks ning asjaajamine võib osutuda seetõttu kulukamaks. Võimalik, et pead hakkama vastutama teemade eest, mille eest vastutada pole sul kunagi soovi olnudki. Parem on aegsasti tegutseda. Kui tead kindlalt, et lahkunu oli mõnele pangale võlgu, võta ka nendega kiiremas korras ühendust ning edasta neile surmatunnistus.

Kui sa aga ei tea, millises seisus rahaasjad lahkunust maha jäid, räägi notariga. Tema edastab erinevatesse asutustesse päringud ja teeb ülevaate pärijatest, varadest, kohustustest, kindlustustest ja muudest asjasse puudutavatesse dokumentidest. Võimalik, et lahkunul oli sõlmitud laenu- või mõni muu kindlustus, mis võlgniku surma korral katab ülejäänud laenu. Seni, kuni notar päringuid teeb, on lähedastel soovituslik tasuda laenu osamakseid edasi. Kindlasti käi ka ise lahkunu dokumendid läbi. Kõiki asju ei pruugi notar erinevatest registritest leida.

NB! Pärimismenetlusega kaasnevad erinevad riigilõivud ja notaritasud. Tee need endale kohe protsessi alguses selgeks vältimaks hilisemaid ebameeldivusi.

2. samm

Otsusta, kas võtad pärandi vastu

Pärijate ringi välja selgitamine on omaette protsess. Oletame, et see on läbitud ja nüüd küsitakse sinult, kas soovid pärandi vastu võtta. Selleks hetkeks peaks sul olema täielik ülevaade kadunu varadest ja kohustustest. Kui sa aga pole kindel, kui suurte võlgadega on ikkagi tegemist, saad taodelda pärandi inventuuri. Sellega kaasnevad muidugi täiendavad kulud ja inventuuri taotlus tuleb sisse anda kolme kuu jooksul võlgadest teada saamise hetkest.

Pärandi vastu võtmine pole kohustuslik. Kui sina otsustad loobuda, siis suundutakse järgmise pärija poole. Kui aga otsustad pärandi vastu võtta, siis järgmise sammuna pead korda ajama kõik kohustustega seotud dokumendid.

3. samm

Laenu tasumisega jätkamine

Siinkohal kordame veel igaks juhuks üle, et pärandit saad vastu võtta täies mahus. Kahjuks nii ei ole võimalik, et võtad vastu kinnisvara, auto ja muud meelepärased asjad, kuid võlad jätad kellelegi teisele. Seepärast tuleb pärandit vastu võttes hoolega läbi arvutada, kas võlad saad katta päranduseks saadud vara arvelt või pead omalt lisa panustama. Kord juba vastu võetud, pärandit enam tagasi anda ei saa. Sama kehtib ka loobumise kohta. Kui loobud, siis hiljem ümber mõelda ei saa.

Kui aga otsustasid pärandi koos võlgadega vastu võtta, siis soovitame laen enda nimele kirjutada. Sel viisil väldid hilisemaid segadusi erinevate riigiasutuste ja eraettevõtetega. Laenulepingu ümbervormistamiseks edasta finantsasutusele järgnevad andmed: nimi, telefoni number, e-mail, aadress, isikukood, arvelduskonto number ja uue lepingu allkirjastamise viis (digitaalselt või posti teel), isikut tõendava dokumendi koopia (pass või ID-kaart) ning võimalusel isiklik Eesti konto väljavõte viimase kuue kuu kohta. Viimane on vajalik sinu krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kui sa aga laenu enda nimele ikkagi ei soovi kirjutada, siis jääb antud laen surnud isiku nimele kuni laenuperioodi lõpuni. Laenu osamakseid tuleb siiski tasuda igakuiselt vastavalt arvetele ja maksegraafikule.

Kuidas depressioon kulgeb?

Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Ajus on vähenenud serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini hulk. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, erinevaid haigusi, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Tavaliselt tekibki depressioon mitmete tegurite koosmõjul. 

Alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine on depressiooni peamised kaebused. Depressioonis inimestel on raskusi igapäevaelu ülesannete täitmisega, õppimisele ja tööle keskendumisega, tal ei ole motivatsiooni algatada uusi tegevusi ning pidevalt vaevab väsimus. Inimene võib tunda end õnnetu, lootusetu ja väärtusetuna. Depressiooniga patsiendid suhtuvad negatiivselt endasse ja ümbritsevasse maailma, tulevik tundub lootusetu. Depressiivne meeleolu on oma olemuselt hoopis teistsugune kui tavaline kurbus või muretsemine. Seda kirjeldatakse kui piinavat emotsionaalset valu. 

Umbes 80% patsientidest on uneprobleemid. Sageli esineb depressiooni korral isupuudust ja kaalukaotust, kuid mõnikord võib tekkida hoopis isu tõus, kaalutõus ning suurenenud unevajadus. Ärevus on sageli kaasnev sümptom depressioonile ning väljendub pidevas pinges, hirmus, närvilisuses, isegi paanikahoogudes. Ärevuse kaasumisel kulgeb depressioon raskemalt. Lisaks võib depressiooni korral esineda kehalisi kaebusi nagu nt. peavalud, seljavalud, kõhukinnisus, lihaspinged. Peaaegu pooled patsiendid tunnevad sümptomeid tugevamatena hommikupoole ja sümptomite leevenemist õhtuks. Umbes kaks kolmandikku depressiooniga patsientidest mõtlevad enesetapust ja 10-15% sooritavad enesetapu. 

Üldjuhul diagnoositakse depressiooni, kui kaebused on kestnud vähemalt kaks nädalat va. Juhtudel, kui tegemist on väga raskete sümptomite või üliägeda algusega. Sageli kiputakse arvama, et depressioon möödub ise, seda ei ole vajalik ravida. Depressioonist ei saa vaid oma tahtejõu abil üle, see ei ole inimese nõrkus, vaid haigus nagu iga teine ning vajab arsti sekkumist. 

Depressiooni tüübid

Depressioon on keerukas haigus ja sümptomid on igal inimesel erinevad ning selleks pole mitte üksnes halb enesetunne. Eelkõige tuleb mõista selle haiguse iseloomu, kuna see aitab vähendada hirmutunnet ja segadust. 

Kliiniline depressioon

Depressioon on emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele. Reaktsiooni võivad vallandada mitmesugused sündmused. 

Depressioon tekitab organismis sageli füüsilisi (füsioloogilisi) muutusi. Haigusena on depressioon kiire kuluga ning tekitab sageli inimestes segadust: "Ma ei saa aru, miks ma ennast nii halvasti tunnen... Kõik on ju korras..." Psüühiliste sümptomitega kaasnevad füüsilised sümptomid, mida põhjustab keemiline väärtalitlus närvi- ja hormonaalsüsteemis. 

Sesoonse depressiooni kutsub esile päikesevalguse vähenemine. Päikesevalguse mõjul toimuvad hüpofüüsis muutused, mis muudavad mõnel inimesel aju keemilist tasakaalu, nii et neid tabab päikesevalguse vähenedes ränk bioloogiline depressioon. Sügismasenduse vähendamiseks on hakatud määrama valgusravi: patsient istub talvisel ajal iga päev 1-2 tundi eredas valguses. Lisaks soovitatakse sügismasenduse all vaevlejatel iga päev vähemalt tund aega õues olla. Ka uuem farmakoteraapia sisaldab spetsiaalseid vahendeid sesoonse depressiooni raviks. 

Segatüüpi depressiooni vallandab mingi kindel sündmus, kuid sel juhul ilmnevad inimesel nii emotsionaalsed kui ka füüsilised sümptomid. Düstüümia on pidevalt kergelt alanenud meeleolu, mis ei vasta kerge depressiooni kirjeldusele. 

Noorte depressioon

Paljud inimesed arvavad, et noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulle mitmekordse koormusega: 

● Kasvamisega ja organismi küpsemisega,

● Iseseisvumisega,

● Oma tee leidmisega elus,

● Isiklike suhetega,

● Väsitava ja stressirohke koolieluga,

● Vanemate esitatud nõudmistega.

Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. 

Katsumused, mis võivad noort tabada:

● Rahulolematus oma välimusega,

● Armusuhte purunemine,

● Pettumine sõbras,

● Negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus,

● Pinged perekonnas,

● Pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt,

● Võimetus toime tulla esitavate nõudmistega,

● Rahapuudus,

● Soov olla üliedukas,

● Seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald,

● Probleemid koolis,

● Lähedase inimese kaotus,

● Mure oma tuleviku pärast. 

Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks üle jõu käivad ning meeleolu langusest kasvab välja depressioon.

Noorukil diagnoositakse depressiooni, kui tal esineb kahe nädala jooksul iga päev suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Suhteliselt lühiajalist meeleolulangust nimetatakse depressiivseks episoodiks.

Missugused on depressiooni üldised tunnused noorukil? 

Äkilised meeleolu ja käitumise muutused. Varem sõnakuulelik nooruk on äkki muutunud vaenulikuks. Mässuline käitumine ja isegi kodunt ärajooksmine on depressioonis nooruki puhul tavaline.

● Huvi kadumine peaaegu kõigi tegevuste vastu. On ebatavaliselt passiivne, kaotab huvi endiste hobide vastu.

● Teistest eraldumine. Nooruk eemaldub sõpradest või vastupidi, kuna tema käitumises ja hoiakutes on ebameeldivad muutused.

● Muutused toitumisharjumustes. Depressiooniga on tihti kaasnevad anoreksia, buliimia ja taltsutamatu liigsöömine.

● Unehäired. Magab kas liiga vähe või liiga palju. Või on kujunenud häiritud magamisharjumused, öö ja päev vahetuses.

● Probleemid koolis. Nooruk on probleemne õpetajate ja kaasõpilastega, tema õppeedukus langeb ja võib keelduda kooli minemast.

● Ohtlik või ennasthävitav käitumine. Võib juhtuda, et noorel pole enam eluisu, selle sümptomiks võib olla ka enesevigastamine.

● Väärtusetustunne või kohatu süütunne. Muutub äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tegelik olukord võib olla vastupidine.

● Psühhosomaatilised vaevused: ilma füüsilise põhjuseta pea -, hamba- ja seljavalud.

● Korduvad surma – või enesetapumõtted.

Kokkuvõtteks võib öelda, et noore inimese tervis oleneb sellest väga, kuidas inimene ise seda hoida oskab. Depressiooni võib tekitada ka see, kui sa tihti tülitsed oma ema – isa või lihtsalt sõpradega. Samuti võib depressiooni tekitada mõne lähedase kaotus, ka vanemate lahutus. Kõige lihtsam nendest asjadest ülesaamiseks on see, kui võtad vastu oma sugulaste ja sõprade toetuse. Koos on alati kergem kõigest raskest üle saada ja , mõista, et elu läheb edasi. Depressiooni sattumine on väga lihtne, sellest välja tulemine palju raskem.

Naiste depressioon

Depressiooni esinemine naistel on kaks korda suurem kui meestel. Aga arvatakse, et vaid 1/3 depressiooniga naistest on saanud õige diagnoosi.

Naised on stressfaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Naiste depressioon on erinevatel ajaetappidel. Vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused. Sellele lisandub töö, perekondlike kohustuste ja sotsiaalsete rollidega kaasnev stress.

Naiste suuremat depressiooniriski seletatakse aju ehituslike ja funktsionaalsete erinevustega, samuti sooliste erinevustega pärilikkuse ja soojätkamisega seotud tegurite osas. Naised võivad kergemini sattuda seksuaalse väärkohtlemise ning vägivalla ohvriks, mis põhjustab stressi ja depressiooni.

Meeste ja naiste depressiooni sümptomid võivad olla samad, kuid nad tajuvad neid erinevalt. Naised panevad tähele, et on väsinud, võivad kannatada madala enesehinnangu, abituse ja lootusetuse all ning neil on raske teha otsuseid. 

Depressioonile võib viidata:

● jätkuv kurbus, ängistus,

● varajane ärkamine või keskpäevani magamine,

● kaalukaotus koos isupuudusega või kasvanud isu ning kaalus juurde võtmine,

● rahutus, ärrituvus,

● ravile allumatud füüsilised sümptomid,

● enesetapu või surmamõtted.

Naised on oma meeleolu suhtes avatumad ja pöörduvad rohkem arstide poole. Seoses sellega saavad naised meestest suurema tõenäosusega depressiooni ravi, kuna neil diagnoositakse probleem sagedamini. 

Meeste depressioon

Meeste puhul on depressiooni raskem avastada kui naistel. See on tingitud laialt levinud valearusaamast, et muredest rääkimine ja nendega ise mitte toime tulemine näitab inimese nõrkust. Teisalt avaldub depressioon meestel agressiivse käitumise või alkoholi liigtarvitamisena. Alkohol pole ainus vahend, millega mehed püüavad depressiooni maskeerida. Leitakse mitmeid võimalusi nagu üleliigne sportimine ja töötamine, hasartmängud ja ekstreemsport võib viidata depressioonile. Meeste depressiooni sümptomid võivad olla eksitavad kuna sellega ei kaasne nutmine ega kurbus, küll aga esineb neil peavalu ja impotentsust.

Depressiooni tunnused meestel:

● Stressi taluvuse langus,

● Ärritatavuse tõus,

● Kalduvus kaotada enesekontroll,

● Agressiivne või vägivaldne käitumine,

● Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus,

● Otsustusvõimetuse tekkimine,

● Läbipõlemissündroom,

● Ülemäärasele füüsilisele aktiivsusele sundimine.

Paljud mehed pöörduvad arsti poole partneri survel ning mõnigi kord jookseb suhe depressiooni pärast karile. Depressiooni ravimata jätmine võib olla ohtlik ning koguni surmav. Depressiooni all kannatavad mehed sooritavad enesetappe sagedamini kui masenduse all kannatavad naised, kuigi viimased juhivad enesetapukatsete poolest. Meeste depressioon on seotud ka südameprobleemidega. Depressiooni all kannatavad mehed kannatavad teistest meestest kaks korda rohkem südame – veresoonkonna haiguste all.

Tuleb mõista, et depressioon pole häbiasi. Kui mehed saavad õigel ajal depressiooni ravi, on tulemused sama head kui naiste puhul.

Depressioon eakatel

Kuigi depressioon võib esineda igas eas, suureneb selle esinemissagedus oluliselt vanemaealistel.

Depressiooni vanemas eas tingivad:

● organismi ealised muutused,

● kehalistest haigustest tingitud tervise halvenemine,

● teatud ravimite pikaajaline tarvitamine (uinutid, rahustid),

● psühholoogilised läbielamised(elukaaslase surm, elukoha muutus),

● sotsiaalsed probleemid (madal sissetulek, tutvusringkonna vähenemine, raskendatud liikumise tõttu vähenenud suhtlemine).

Vanematel inimestel peetakse depressiooni sageli ekslikult “möödapääsmatuks” nähtuseks. Lepitakse teadmisega, et depressioon on vananemise ja psühholoogiliste läbielamistega kaasnev paratamatu probleem, mida ei saa ravida.

Tegelikult on depressiooni ravimid vanuritel sama efektiivsed kui noorematel inimestel. Seega on depression hästi ravitav ka vanemas eas.

Depressiooni raviga parandame oluliselt vanemate inimeste elukvaliteeti.

Depressiooni sagedamini põhjustavad haigused on:

● insult,

● südamelihase infarkt (eriti meestel),

● kilpnäärme vaegtalitus ja ületalitus,

● Parkinsonitõbi,

● dementsus.

Deperssioon halvendab oluliselt eaka inimese füüsilist tervist, see tähendab, et see halvendab põhihaiguse kulgu.

Osadel vanuritel võib depression avalduda peamiselt kehaliste häiretena, mistõttu patsiendid arvavad sageli, et tegemist on mingi raske kehalise haigusega, millele arstid põhjendust ei leia (kehtib ka noorematel inimestel). Antidepressiivse ravi kasutusele võtmisel kõik sümptomid kaovad ja inimese elukvaliteet paraneb tunduvalt.

Raskem on ravida neid patsiente, kes kergekäeliselt on hakanud kasutama nn. rahusteid (Tazepam, Xanax, Seduxen, Nitrazepam, Laubeel jne). Nendel patsientidel on tekkinud sõltuvus ja antidepressantidega ravi jääb tihti ebapiisavaks. Nad ei saa elada ilma “rahustiteta”. Süüdi on siin ka vahest arstid, kes kergekäeliselt neid ravimeid välja kirjutavad, selgitamata nende pikaajalise kasutuse halbu külgi. Kümmekond aastat tagasi puudusid Eestis antidepressandid raviarsenalist ja arstidel polnudki teisi võimalusi ärevuse ja depressiooni ravimisel.

Depressiooni ravi

Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on väga oluline tervise seisukohalt. Kui depressiooni mitte ravida võib see korduma hakata. Ravi katkestamine enne kolme kuud toob peaaegu alati kaasa depressiooni sümptomite taastekke. Kui depressioon hakkab korduma, on tavaliselt iga järgmine haigestumine eelmisest raskem. Depressioon või halvendada ka samal ajal esinevate teiste haiguste kulgu ja nende paranemist. Haigusest paranemist raskendavad alkoholi ja teiste mõnuainete kuritarvitamine, kaasuvad ärevuse sümptomid, rohkem kui ühe eelneva depressiooni esinemine. Meestel esineb haiguse kroonilist kulgu sagedamini.

Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks:

● psühhoteraapia ja

● farmakoloogiline ravi (antidepressandid) 

Enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia (näiteks Prozac, Cipramil) aitab parandada meeleolu, mõned preparaadid omavad tugevat käitumist ja meeleolu mõjutavat toimet. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka üleannustamise riskiga – eriti suitsiidiriskiga patsiendi korral. Kaasaegsete preparaatide eelisteks on väiksem kõrvaltoimete võimalus, nad on reeglina hästi talutavad ja piisavalt ohutud ka suurtes annustes.

Ravi käigus püütakse vähendada ka inimese probleemide hulka ja raskust, sest need mõjutavad negatiivselt depressioonist paranemist. Selleks kasutatakse lisaks ravimitele erinevaid psühhoteraapiaid. Paranemisele aitavad alati kaasa tugevad lähisuhted.

Antidepressandid parandavad enamikke depressiooni sümptomeid, suurendades vaba serotoniini, noradrenaliini, dopamiini hulka ajus, vastavalt spetsiifilisele toimemehhanismile. Lisaks ravile peaks inimene tegema ümberkorraldusi oma elus, püüdma võimalusel muuta elukorraldust ning lahendada probleeme, et tulevikus ära hoida depressiooni kordumist. Antidepressantide abil on inimesel võimalik sellega oluliselt kergemini hakkama saada.

Depressiooni raviks kasutatavate ravimite areng on viimastel aastatel olnud väga kiire. 1960-ndatel aastatel depressiooni raviks kasutusele võetud tritsüklilised antidepressandid on siiani efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressantefluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam.

Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemal kuus kuud peale haiguse sümptomite kadumist. 

Patsiendi informeeritus ja teadlikkus oma haigusest ja selle ravietappidest aitab ka oluliselt kaasa psüühilisest haigusest paranemisele. On oluline, et haige lähedased mõistaksid – depressioon on tõsine haigus ja täielik paranemine võib kesta mitu kuud. Depressiooni vältimiseks ja ravis on väga tähtsal kohal optimistlik eluhoiak ja positiivne mõtteviis.

Depressioon ei ole ainult nende inimeste probleem, kes on materiaalselt raskemas olukorras. Võib-olla on enamgi depressioonist murtud materiaalselt paremini kindlustatud inimesed, kõrgemal ametipostil töötajad, poliitikud, samuti madalama valulävega inimesed ja need, kellel on suuremad nõudmised enese ja teiste suhtes. Esmaabi meeleolu langusel, kui mure hakkab murdma, on rääkimine sellest.

Karmen Tall

Kriisipsühholoogia 2012

Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel.

Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele.

Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil.

Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga neljas mees võib elu jooksul läbi põdeda tõsise depressiooni perioodi, mis nõuab professionaalset ravi. Depressioonis inimene on ka teistele haigustele vastuvõtlikum. Eriti tõsine on asi siis, kui inimene põeb lisaks depressioonile ka teisi haigusi.

Lisaks halvab depressioon inimest sotsiaalses mõttes. Sageli ei mõista ka lähedased depressiooni all kannatava inimese probleeme ja haigus halvendab lähisuhteid veelgi. Kõige selle tagajärjel satub inimene nõiaringi, millest on üha raskem välja rabeleda. Seda kinnitab ka Eesti meeste keskmine eluiga, mis on Euroopa riikides üks madalamaid. Paljudel on depressioon krooniline haigus, mis muudab lihtsamadki igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks.

Depressioon jääb sageli avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt.

Sümptomid

Depressioon on tuhande näoga haigus,  millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu. Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad mitmesugustele töö – ja elukeskkonna stressiteguritele ning nende toimetulekumehhanismid on nõrgenenud.

Depressiooni iseloomustab eelkõige huvideringi kitsenemine, alanenud meeleolu, elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn "lisasümptomid": 

● tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine

● enesehinnangu alanemine

● süü- ja väärtusetusetunne

● pessimism tuleviku suhtes

● unehäired

● söömishäired

● enesevigastus- või suitsiidimõtted või -teod

● lühimälu häired 

Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: 

Depressiooni kehalised sümptomid:

Unehäired

● Söögiisu muutus, söömishäired

● Energia kadumine

● Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) 

Depressiooni psüühilised sümptomid:

Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus

● Madal enesehinnang

● Huvideringi ahenemine

● Suhtlusprobleemid

● Süütunne

● Negatiivne mõtlemine

● Enesetapumõtted 

Depressiooni põhjused

Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 10–15%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla. Samas puudub paljudel meditsiiniline kindlustus, asutakse kaugel kvalifitseeritud arstiabist ja sageli on häbitunne see, mis takistab abi otsimast.

Depressioon mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi. Kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede keemiliste ainete puudus.

Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja viia. See võib tekkida reaktsioonina:

● Rasketele läbielamistele elus (lähedase surm, töökoha kaotus);

● Pikaajalisele stresssituatsioonile (raske haigus, püsiv konflikt);

● Oodatus või ootamatule negatiivsele kogemusele. 

PÄRILIKKUS

Üheks riskiteguriks on pärilikkus. Haiguse võivad vallandada järsud muutused, nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse kindlustatuse puudumine, samuti pikaaegne haigus. On leitud, et depressiooni haigestumine on tõenäolisem, kui suguvõsas on esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism.

Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse joontega ning patoloogiliste joontega (isiksusehäired).

Psühhosotsiaalsed tegurid

Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast. Järsud elumuutused nagu töötus, haigused, üksindus ja sotsiaalse toetuse puudumine

Karmen Tall

Kriisipsühholoogia 2012

 

Image result for küünal pildid

 

 

Pühavaimu koguduse majas, aadressil Pühavaimu 4 Tallinnas,  alustab 23. aprillil tegevust leinagrupp.

Grupiga kutsutakse liituma täiskasvanud inimesi, kes on lähedase kaotanud viimase kahe aasta jooksul.

Lähedase surmaga kaasneva leina mõju on mitmekihiline. Kaotus toob kaasa muudatused leinaja igapäevaelus ja mõjutab tema võimet tajuda ümbritsevat maailma. Lein on alati isiklik ning nõuab enesega tegelemist.

Paraku põgenetakse valu eest sageli argistesse askeldustesse. Läbi töötamata ja välja rääkimata kaotus jääb leinaja saatjaks pikaks ajaks. Alla surutuna on leina mõju toimetulekule ja tervisele veel pikaajalisem.

Leinagrupi eesmärk on toetada inimest leinaga toimetulekul, võimaldada oma kaotuse jagamist ning aidata leida uusi võimalusi tulevikuks.

Grupis osalemine on tasuta. Grupis osalemiseks on vaja eelnevalt registreerida. Osalemiseks ei pea olema kiriku liige.

Kokkusaamised on viiel korral alates 23.aprillist, igal teisel pühapäeval algusega kell 18. Grupi viimane kohtumine toimub 18. juunil 2017.

Grupi tööd juhivad hingehoidjad Kreet Aun ja Vaike Pungas.

Soovijad saavad täiendavat infot, registreerides end selle vormi kaudu:
http://bit.ly/leinagrupp